Thursday, June 7, 2007

aeg ja teistvärvi postitus

aega on meil viimastel päevadel vähe, eriti täna, kui on vaja kolad kokku korjata, et hommikul Barcelona poole teele asuda. Lend läheb õnneks 17 paiku, nii et kui tavaliselt ajal hommikul välja minna, peaks rahulikult jõudma. Mi kirjutas ka blogi, kuni mina ringi kolasin, siin see on: (pildid tulevad hiljem juurde tõenäoliselt)


Täna on kolmap 6. juuni, seega on veel jäänud 1 päev enne ärasõitu (reedel). Istume Mirruga koduarestis- Jo läks omapead viimaseid kingitusi ostma+ paadisõidule+ muidu photoshottima, kusjuures võttis võtmed kaasa ja välisuks on nüüd kinni ja õue me ei saa (Peter ja Evelyn on ka kodust ära). Oleme täitsa pahased.

Mirru lõbustab ennast minu telefoni ja prillitoosi närimisega. Mina üritasin vahepeal mingitest toiduasjadest teha sööki ja veid rõdul päevitada. Vaatasin meie blogi ja peaks veidi omapoolset kommentaari ka juurde panema, sest äkki on midagi kasulikku meelde jätta, näiteks nagu nimekiri asjadest, mis reisil vägagi vajalikuks osutusid, kui 9-10 kuuse beebiga reisida:

TOP 10:

Kandelina- vägagi asendamatu asi, sest kui Mirrul tuju nullis, siis kärus ta pole nõus istuma, ühtlasi saab teda ka WC- selja alla panna, et mähkusi vahetada, rannas samuti ning vajadusel ka tekina kasutada.

Winney Poohi kirjadega penoplast sisuga pudelisoojendaja- saab hoida toite-jooke kas soojas/külmas.

Jalutuskäru- aitäh tädi Mariale, kes Vincu käru laenas, sellega oleme palju jalutuskäike teinud.

Mähkud Hispaania omad Do Dotid- mõnusad õhukesed ja painduvad, tasub neid osta kui siin olla.

Traumeel salv- igasugu haavade ja valutavate kohtade jaoks (nt putukahammustus või allergialööve)

Aftasone Infantil närimispulgad- Mirrut tabas siin uue hamba valu ja need on päris mõnusad närida valu vastu, kohalik apteeker soovitas- tegemist on Hisp toodetud ravimiga.

Actimel- Ainuke asi, mida Mirru siin peale rinnapiima on nõus lisaks jooma (mahl ja vesi ka muidugi), aptamili jooki ta ei taha siin üldse näiteks. Ka meile endale oli see väga kosutav.

Timberland'i rihmikud- eelkõige muidugi minu jaoks, soetasin just enne reisi, väga kvaliteetsed ja mugavad, nendega olen kõikseaeg kõndinud ja ei mingit hõõrumist vms ebameeldivust. Hea jalanõu on tõesti investeering.

Nöörist tõmmatav muusikamõmmi- Mirrukale tõesti moraalseks toeks autosõidul

Turvatool- kobakas küll ja kahtlesime kas kaasa võtta, kuid osutus siiski heaks otsuseks, sest mine tea, kas autorent olekski pakkunud sellist mugavat tooli.

Spordiotsikuga veepudel- samuti ootamatult vajalik asi, mille geniaalsus ilmnes alles reisi vältel, sest sellega on mugav lapsele anda iga kell juua, sh ka sõiduajal eesistmelt küünitades.

Mirrukas ise on olnud need 2,5 nädalat väga tubli, kuigi ta on tujukas ja mõned päevad/ööd on olnud ka põrgulikud, peamiselt vist süüdi hammaste tulek ja palavus. Arenguprogramm on läinud edasi kõva hooga, peamiselt verbaalselt aga ka käpuli edasiliikumine sai siin hoo sisse lõpuks.

Sõnavara on täienenud järgmiselt: väga selgelt ja hästi öeldakse “auto” - see kõlbab põhimõtteliselt kõikide tundmatute liikuvate asjade jaoks ka (sõna ise oli muidugi selge ka enne, kuid hääldus on tunduvalt paremaks muutunud).

Igapäevased ringkäigud aias on toonud uued sõnad, mis juba peaaegu välja tulevad- eriti sõna “apelsin”, “kaktus”, “vesi”, “juua”, “lamp”, “lill” (kuna L- täht pole veel selge, kasutatakse hetkel abilisena S-tähte) :).

Kusjuures sõna apelsin ja apelsini salu on väga olulised, sest sellega me tähistame piinava autosõidu lõppemist, ehk apelisni sallu jõudmist :).

Viimastel päevadel on selgeks saanud ka sõna “anna”, “nina”, võibolla tuleb veel mõni sõna meelde.

Nutti on Mirrukal küllaga, st saab aru päris palju rohkem, kui ise sõnu teab öelda + veel proovib siin laulda “kullakarva päevakese “laulu- eriti muidugi seda osa, kus lauldakse “uu uu uuu”. Tore on seda kõik koos laulda.

Paraku pole tal siin kahjuks omasuguseid seltsilisi, seega ta rõõmustab kõikide laste üle kellega lähemalt saab suhelda, seda juhtub aeg-ajalt kaubanduses ringi jalutades. Eriti fännib Mirrukas vutimängu (elab hoogsalt kaasa käte-jalgadega vehkides ja hüüetega), mida harrastavad Hispaania väiksed poisid pea iga vaba mänguplatsi või muu väljaku peal.

1 comment:

NolZik said...

Nii armas post. Ma võtan tulevikuks õppust!